karastusjookide maks

Magustatud joogi maks toob riigikassasse palju vähem raha kui koalitsioon prognoosib. Riigieelarve strateegiasse märgitud 25 miljonit maksutulu on tehtud 2017. aasta magustatud jookide maksu seaduse eelnõu ning suhteliselt mitteelastse nõudluse tingimuse põhjal. Eelnõu lõppversioonis olid maksuobjektiks kõik magustatud mittealkohoolsed joogid (sh piimatooted) välja arvatud magustatud joogid, mida kasutatakse näiteks teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks. WHO hinnangu ja teiste riikide kogemusest tuleneva hinnaelastsuse tingimustes oleks nende maksumäärade puhul realistlik ootus pigem 15 miljonit eurot ehk loodetust ligi poole vähem. See risk ei ole põhjendatud. 

Eesti elanike maksukoormus kuhjub ning uue maksu kehtestamine on kokkuvõttes Eestile kahjulik. Alates 2024. aastast on Eestis käibemaksu standardmäär senise 20% asemel 22%, rääkimata inflatsioonist. Lisaks on teada, et ettevalmistamisel on ka plastimaks. Kuigi täna pole veel täpselt teada, kuidas plastpakendeid hakatakse maksustama, on selle otsene mõju lõpptarbija rahakotile üheselt selge. Magustatud joogi maksutulu prognoosist on välja jäetud maksu administreerimisega seotud kulud, nii riigile kui tootjatele ja tarbijatele. Need kulud vähendavad märkimisväärselt maksu otstarbekust ja kasu riigile. 

Magustatud jookidele kohalduv maks on diskrimineeriv ning ebaõiglane. Diskrimineerivate maksudega eksperimenteerinud riikides on toimunud konkurentsi nihkumine maksustatud toodete kategoorias odavamate või mittemaksustatud sarnase (või isegi suurema) suhkrusisaldusega toodete sekka – maksul on konkurentsi häiriv ja turgu ümberjaotav mõju, millega tõenäoliselt kaasneb vastupidine efekt soovitud eesmärgile.  

Eelkõige fiskaalsetel eesmärkidel kohaldatav maks ei ole õiguspärane ning toob kaasa ettenägematud (ja -nähtavad) majanduslikud mõjud. Lisaks sellele, et oodatav maksutulu on reaalsuses prognoositust tõenäoliselt palju väiksem, toob see endaga kaasa maksude väljavoolu ja kulude kasvu teistes eluvaldkondades. Uue maksu kehtestamisega kaasnevate otseste ja kaudsete mõjude tõttu satub surve alla arvestatav osa Eesti toiduainetööstusest, kes on tööandjaks tuhandetele eestlastele. Eelarvetasakaalu silmas pidades ei ole kuidagi põhjendatud taaskord riskida maksude väljavooluga, nagu see juhtus alkoholiaktsiisi tõstmisel.

Magustatud joogi maks ei aita ülekaalulisust vähendada, kuna rasvumist põhjustab ülemääraselt tarbitud kalorite hulk. Seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks, karastusjoogid moodustavad TAI andmetel 5-6% kogu tarbitavast suhkrukogusest ning teiseks, magustatud joogid moodustavad kõigest kuni 2% tarbitavate kalorite hulgast. Isegi kui jookide maksustamine avaldab mõju tarbimiskäitumisele, siis sellega kaasnev suhkru ja magusainete tarbimise vähenemine on marginaalne. Veel vähem mõjutab see tarbitavate kalorite hulka, mis on tegelik ülekaalulisuse ja rasvumise algpõhjus.

Magusaisu ja -janu rahuldavaks asendustooteks ei ole vesi, vaid maiustused. Rahvatervishoiu seisukohalt on parem kui magusaisu rahuldatakse madala või lausa 0-kalorsusega magustatud joogiga, mida leidub eelkõige just karastusjookide tootekategoorias. Kui maksuga müksamise tulemusel võib tarbija janu korral isegi vett eelistada, siis magusaisu kustutamiseks võib valik langeda hoopis maiustustele või pagaritoodetele, mis on toitumisharjumuste uuringu põhjal oma kõrge suhkru- ja kalorisisaldusega peamine tarbitavate süsivesikute ning kalorite allikas.

Magustatud joogi maks mõjub negatiivselt täisealiste noorte eneseteadlikule valikule eelistada mittealkohoolseid jooke. Kui näiteks alkoholivabad õlled ja muud mittealkohoolsed destillaadid koguvad tarbijate seas üha populaarsust, siis karastusjookidele kohalduv magusamaks pärsiks taolist tervishoidlikumat suundumust. Tervise Arengu Instituudi andmetel suri 2022. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 753 inimest ning alkoholijoobega seotud õnnetustesse veel täiendavalt 92 inimest, kusjuures otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat. Jääb vaid oletada, kas magusamaks aitab seda pidurdada või aitab hoopis sellele kaasa.

Magustatud jookide maks nullib tootjate pingutused lisatud suhkru vähendamiseks. Eesti Karastusjookide Tootjate Liit on Euroopa Karastusjookide Tootjate Ühendus (UNESDA) liikmesuse raames, omaalgatuslikult võtnud eesmärgiks kohustuse vähendada 2019-2025 jooksul lisatud suhkrute kogust täiendava 10% võrra. See tähendab, et viimase kahekümne aasta jooksul on suhkrukogust vähendatud juba üle 30%. Karastusjookide tootjad on turule toonud ka täiesti suhkru- ja kalorivabasid magustatud jooke, mis ei panusta liigse suhkru ega kalorite tarbimisse, mis on tervishoiu aspektist juurprobleem. Magustatud jookide maksustamine on tootjate senist eneseregulatsiooni ning reformuleerimist silmas pidades ülekohtune.

Magustatud jookide maks on parimal juhul null-summa mäng. Valitsuskoalitsioon peab esmalt ise aru saama ja selgeks tegema nii endale kui Eesti ühiskonnale, kas tegemist on eelkõige fiskaalse või rahvatervishoiu meetmega – pelgalt magustatud jookide maksuga mõlemat eesmärki korraga ei ole võimalik saavutada. Selleks, et ühtaegu täita nii riigikassat kui vähendada eestlaste tarbitavat magusakogust ning üleliigset kaloraaži, tuleks kaaluda laiapõhjalist tootekategooriast sõltumatut suhkrumaksu. See oleks mittediskrimineeriv, kõigile arusaadav ning lihtsamalt administreeritav. Et vältida magustatud jookide maksu eelnõu menetlusega tehtud vigu, tuleks sel puhul lähtuda algusest peale heast õigusloome tavast, kaasata sidusrühmi, koostada väljatöötamiskavatsus ning teostada maksuregulatsioonile kohane mõjuanalüüs.