Maksupoliitika väljakutsed karastusjookide maksustamisel
Magustatud joogi maks toob riigikassasse palju vähem raha. Varasema seaduseelnõu põhjal prognoositud 25 miljoni euro suuruse maksutulu asemel on Eesti turgu arvestades realistlik pigem 15 miljonit eurot, arvestades teiste riikide kogemusel põhinevat hinnaelastsust ja eeldatavat inflatsiooni.
Diskrimineeriv maksukorraldus kahjustab investeerimiskeskkonda. Kavandatav limonaadimaks võtab sihikule ühe kitsa tootekategooria, mis mõjub negatiivselt sektori investeerinuid, kahjustades nii konkurentsivõimet kui ka ettevõtluskeskkonda.
Kunstlik sekkumine konkurentsi toimimisse. Ainult karastusjooke maksustades sekkub riik konkurentsi. See suunab tarbijaid eelistama teisi sama või kõrgema suhkrusisaldusega tooteid, muutes kunstlikult turu jaotust ja nihutades konkurentsi ilma selge eesmärgita ühest sektorist teise.
Vastuolu valitsuserakonna alusväärtustega: Reformierakond on lubanud seista eneseteostusvabaduse eest, et igaühel peab olema vabadus ja võimalus püüelda parema tuleviku poole ning kujundada oma käekäiku, ilma et riik sekkuks põhjendamatute reeglite ja normidega. Ettevõtlikul inimesel tuleb lasta tegutseda, riigi roll on luua selleks soodne, eraalgatust au sees hoidev, lihtsa maksusüsteemi ja õiglase konkurentsiga keskkond, mis kohtleb ettevõtteid ja inimesi võrdselt.[1] Magustatud jookide maksu kehtestamine on samm vastupidises suunas.
Vastuolu koalitsioonileppega: Valitsuse koalitsioonileppe eesmärgid rõhutavad bürokraatia vähendamist ja kokkuhoiukohtade otsimist. Praeguse ulatusliku maksureformi kontekstis, kus suurendatakse olemasolevaid makse ja kehtestatakse uusi, tekitab veel ühe spetsiifilise maksu lisamine tarbetut bürokraatiat ja halduskulusid. Tuleks objektiivselt hinnata, kas nn limonaadimaks on majanduslikult keerulisel ajal Eesti jaoks tõesti vajalik ja mõistlik.
Kõrged administratiivsed kulud: Arvestades teiste riikide kogemust, kus suhkrumaks on kehtestatud, suurenevad administreerimiskulud nii riigile kui tööstusele ning väheneb ettevõtjate kasum kunstlikult moonutatud tarbimise tõttu. Eesti turu puhul tunnevad administratiivkulude survet rohkem väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtjad ning arvestatav osa Eesti toiduainetööstusest. Ainuüksi joogitootjaid oli 2021. aasta seisuga 215, kes on tööandjaks tuhandetele eestlastele.
Järsk hinnatõus tarbijatele: Eeldusel, et praegune maksuprognoos on arvutatud 2017. aasta eelnõus märgitud maksumäärade pinnalt, siis magustatud jookide maks toob lõpptarbijale kaasa ca 150% hinnatõusu. Rahandusministeeriumi väljakäidud aktsiisimäärad on ka täna arenenud maailma (EL, OECD) põhjendamatult ühed kõige kõrgemad.
Haldus- ja arenduskulud Maksu- ja Tolliametile: 2017. aasta magustatud jookide maksu eelnõu mõjuhinnangus toodi välja, et maksuseaduse vastuvõtmisel on vajalik teha muudatusi Maksu- ja Tolliameti (EMTA) töökorralduses. Uue maksu kehtestamise tõttu tekib infosüsteemidele lisakulu, sest on vajalik luua uus deklaratsioon, uuendada arvestust ja aruandlust ning sisse viia maksutagastuste süsteem . Toona hindas EMTA arenduskulu suuruseks kuni üks miljon eurot. Kuigi infosüsteemi arendust võib suuresti pidada ühekordseks kulutuseks, suureneb EMTA töökoormus pärast seaduse vastuvõtmist (uue süsteemi kasutuselevõtt ja maksumaksjate nõustamine).[2] EMTA kuludele lisandub seaduse kohaselt ka kahtluste korral joogiproovide võtmine ning akrediteeritud laborile analüüsimiseks edastamine. Kõik need kohustused ja tegevused vähendavad loodetud maksutulu.
Mõjutab negatiivselt ettevõtjaid, kes toodavad, impordivad või müüvad magustatud jooke. 2021. aasta seisuga on Statistikaameti andmetel Eestis ettevõtteid, kes toodavad põhitegevusena jooke, tegelevad toidu- ja joogikaupade jae- või hulgimüügiga või tegelevad toidu või joogi serveerimisega kokku 2944, neist joogitootjaid on 125.[3] Samuti suureneb töökoormus, kasvavad arendus- ja administreerimiskulud Eesti Maksu- ja Tolliametile.
[1] Reformierakond, Väärtused: https://reform.ee/erakond/vaartused/
[2] K., Klaos, D., Isand, R., Kaarna (2017). Tervisekäitumist mõjutava maksustamise analüüs ning magustatud jookide maksu kontseptsioon, Lk 23.
[3] Statistikaamet (2021). EM001: Ettevõtete majandusnäitajad