Kas karastusjookide maks on majanduslikult põhjendatud?
Eesti ettevõtete mure: Juba 2017. aastal tõid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Karastusjookide Tootjate Liit ning Eesti Kaupmeeste Liit oma pöördumises Rahandusministeeriumile välja seitse probleemi, mis nende hinnangul tuleks lahendada. Üks välja toodud probleemidest on piirikaubanduse kasv – eelnõu seletuskirjas on viidatud riskile, et juba toimiv piirikaubandus võib haarata kaasa ka magustatud joogid. Kuna Eesti plaanib kehtestada Euroopa Liidu kõrgeima magustatud joogi maksu, siis peavad ettevõtlusorganisatsioonid väga tõenäoliseks, et see toob kaasa ka hüppelise piirikaubanduse kasvu. 2017. aastal jäi riigil aga analüüsimata, kui palju jääb riigil piirikaubanduse tõttu saamata magustatud joogi maksu ning käibemaksu.
Piirikaubandus suureneb: Toidumaksud suurendavad piirikaubandust, eriti väiksemates riikides, kus suur osa elanikkonnast elab piiri lähedal. See nihestab oodatavat kasu rahvatervisele ja maksutuludele. Samal ajal moonutab ühtset turgu ja seab kohalikud tootjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda. 2019. aasta aktsiisipoliitika uuring rõhutab , et piirikaubandus toimib riikides ühesuunaliselt. Tarbijad suunduvad naaberriiki, kus kaubad või teenused on nende jaoks soodsamad. Kuigi paljudele riikidele valmistab muret kodanike suurenev ostuturism naaberriikidesse, ei tohiks unustada võimalust tõsta oma riigi atraktiivsust ostuturismi sihtkohana. Piirikaubanduse negatiivset mõju on keeruline ohjata ja piirikaubandust on pea võimatu tagasi keerata. Taani-Saksamaa 45 aasta pikkune kogemus ning Norra-Rootsi ja Rootsi-Taani 20-aastane kogemus näitavad, et see ei ole õnnestunud: pigem on riikide eesmärgiks saanud piirikaubanduse kasvu vältimine.
Organiseeritud kuritegevuse kasv: Samuti on karastusjookide maksuga katsetanud riikides kasvanud ka organiseeritud kuritegevuse tulud. Pika maismaapiiriga avatud majanduses tekitavad kunstlikud (st reguleeritud) hinnaerinevused kiiresti ahvatleva ärilise võimaluse nii legaalse piirikaubanduse kui illegaalse salakaubanduse jaoks, et ära kasutada “maksuarbitraaži” võimalusi. Valitsus ei ole arvutanud lisaks asendusefektile nende efektide mõju tarbimisele, Eesti legaalsele jaekaubandusele, piirikaubandusele ega salakaubandusele. Kõrgem maksukoormus ei vähenda mitte ainult legaalseid töökohti jaekaubanduses ja Eesti tootmissektoris, vaid tekitab ka juurde n-ö illegaalseid töökohti ehk tasuvat madala riskiga majanduskuritegevust. Samuti kaasnevad arvestatavad lisakulud maksuhaldurile ja õiguskaitseorganitele.
Infrastruktuuri ja hinnaerinevuste mõju piirikaubandusele: Piirikaubanduse maht ei sõltu ainult aktsiisikaupade hinnast, vaid on tihedalt seotud ka taristu tingimustega ja üldiste hinnaerinevustega kahe riigi vahel. 2019. aasta Rahandusministeeriumi tellitud analüüs (teostaja PWC) toob välja, et piirikaubanduse aktiivsus ei piirdu ainult aktsiisikaupadega. On ka teisi kaupu, mis ei ole aktsiisidega maksustatud, kuid mille hinnaerinevus kodu- ja sihtriigi vahel on piisavalt suur, et motiveerida piiriülest ostlemist. Heaks näiteks on Norra ja Rootsi piirikaubandus tänu toidukaupade hinnaerinevustele, kuid sarnast tendentsi on täheldatud ka Eesti ja Läti vahel. Lisaks aktsiisikaupadele on eestlased eelistanud Lätit kui ostlemise sihtriiki ehitusmaterjalide ja aiandustoodete puhul. See viitab sellele, et isegi kui aktsiisid langevad, ei pruugi piirikaubandus oluliselt väheneda, kui teiste kaupade hinnaerinevused jäävad püsima. Seega, vajadus analüüsida kõiki mõjutavaid tegureid, et mõista piirikaubanduse tõelist ulatust ja selle püsivust. Alates infrastruktuurist ja lõpetades erinevate kaubagruppide hinnaerinevustega – on kriitiline. Lisaks varimajanduse tekkele saab negatiivse majandusliku mõju osaliseks ka väliskaubandus. Statistikaameti 2022. aasta andmete põhjal oli valmistoidukaupade ja jookide kaubagrupp tugevas defitsiidis, kus import ületab eksporti ligi kaks korda (163 mln vs. 300 mln eur).
Õppetunnid Eestile rahvusvahelise praktika alusel: Karastusjookide maks toob tõenäoliselt kaasa paralleelimpordi ja käibemaksupettuste sagenemise. Majanduslike mõjude hindamiseks on olemas Taani, Norra, Belgia ja Hollandi näited, võimalik on suhelda sealsete maksuhaldurite, õiguskaitseorganitega, mida tänaseni pole tehtud. Taanis tõi vaid veidi enam kui aasta väldanud maksueksperiment kaasa 30% karastusjookide legaalse müügi siirdumise Taani-Saksa piirile. Sarnase kogemuse osaliseks sai Eesti ka omaenda alkoholiaktsiisi „eksperimendiga“. Taani puhul kaasnes lisaks veel 8% turuosa siire ebaseaduslikku kaubandusse [1] (maksustamata toodete müük, võltsitud pakendite/märgistusega toodete müük jne).
Töökohtade kadu: Lisaks toob magustatud jookide maks kaasa töökohtade kaotamise, sest kahjustab üldiselt majandust ja karastusjookide tarneahelasse kuuluvaid ettevõtteid.