Karastusjookide tootjate ettepanekud

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit on seisukohal, et väljapakutud magustatud jookide maks ei ole põhjendatud ning ei saavuta talle seatud eesmärke ent põhjustab samas tootjatele ja majandusele üüratut majanduslikku kahju – sellisena on valitud meede ebaefektiivne ning sobimatu.

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit teeb alljärgnevalt omapoolsed ettepanekud mainitud probleemide lahendamiseks:

1. Loobuda eelnõu kiireloomulisest menetlemisest, taastada kogu Eesti toidu- ja joogisektoriga töine dialoog ning koostöös ekspertide, rahvatervise asjatundjate ja rahvusvaheliste praktikutega asuma sisulisi lahendusi arutama.
2. Koostada väljatöötamiskavatsus vastavalt Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-le 1.
3. Teha analüüs eelnõus pakutud lahenduste kooskõlast EL õigusega vastavalt HÕNTE § 43 lg 1 punktile 5.
4. Teha analüüs eelnõus pakutud lahenduste kooskõlast põhiseadusega vastavalt HÕNTE §-le 5 ja § 43 lg 1 punktile 5.
5. Pöörduda Euroopa Komisjoni poole riigiabi kooskõlastamiseks mitte ainult mahlade osas, vaid ka jaemüügis kohapeal valmistatud jookidele, jogurtijookidele, kohvijookidele ja teistele jookidele ning magustatud toodetele, mida tarbitakse karastusjookidega sarnaselt ning mis sisaldavad lisatud suhkrut.

Kui valitsus ja seadusandja eiravad eelnevaid ettepanekuid ning lähevad edasi käesoleva eelnõuga, siis arvestades Valitsuse tungivat soovi eelarvetulude kasvatamise eesmärgil maksu kehtestamiseks pakub Eesti Karastusjookide Tootjate Liit välja omapoolse kompromissettepaneku, mis aitaks veidigi vähendada maksu negatiivseid mõjusid, mille maksavad kinni tarbijad, joogitootjad kui ka jaekaubandus.

1. Maksubaas peab olema lai ja turuosalisi võrdselt kohtlema
2. Tuleks kaaluda proportsionaalsemaid maksumäärasid: Enam kui 8-9-10 grammi suhkrut 100ml toote kohta sisaldavaid tooteid tuleks maksustada tasemel 20 senti liitri kohta.
3.  Ei tohiks eraldi maksustada magusainete kasutamist