Lisaks on koja hinnangul eelnõu koostatud kiirustades ega ole kooskõlas hea õigusloome nõuetega.  

Magustatud joogi maks on eelnõu järgi tervisekäitumist mõjutav maks, mille peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima. Kaubanduskoja hinnangul moodustavad magustatud joogid vaid väga väikese osa kogu tarbitavast suhkrust, mistõttu ei ole maksu kehtestamine magustatud jookidele tõsiselt võetav lahendus ülekaalulisuse probleemi lahendamisele.

Kaubanduskoda nõustub, et ülekaalulisus ja sellest tingitud terviseprobleemid on Eesti ühiskonna jaoks probleem. Kojale jääb aga ebaselgeks, miks soovitakse probleemi leevendada just magustatud joogi maksu kehtestamisega. Lisaks maksule leidub ka mitmeid teisi lahendusi probleemiga võitlemiseks, näiteks toiduturunduse piirangud, toitumisalase teadlikkuse tõstmine, koolide ja lasteaedade toidupoliitika muutmine, tervislike toiduainete subsideerimine, regulaarse liikumise edendamine jne.

Koja hinnangul on eelnõu koostatud ilmselgelt kiirustades ja ilma väljatöötamiskavatsuseta ning seetõttu esineb mitmeid olulisi puudusi mõjude analüüsis. Näiteks ei ole analüüsitud, kui palju suurendab maksu kehtestamine ettevõtjate halduskoormust. Samuti puudub analüüs selle kohta, kas maks on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.

Magustatud jookide eelnõule ei eelnenud ka väljatöötamiskavatsust (VTK). See nõue tuleneb Hea Õigusloome ja Normitehnika Eeskirjast. Selle järgi võib VTK jätta koostamata ainult teatud erandlikel juhtudel, näiteks majanduskriisi või looduskatastroofi korral. Praegusel juhul ei saanud riigile tulla üllatusena, et üle poole täiskasvanutest on ülekaalulised. See probleem ei ole esile kerkinud üleöö ning seetõttu pole põhjendatud ka eelnõu menetlemine kiireloomulisena ning ilma VTK-ta.

Tutvu kaubanduskoja ametliku arvamusega: SIIN