Uuring: vaid veerand rahvast peab suhkrumaksu põhjendatuks
Faktum & Ariko poolt läbiviidud avaliku arvamuse uuringust
selgub, et
magustatud jookide maks ei ole küsitletute hinnangul piisavalt
põhjendatud ning
selle eesmärgiks on pigem riigieelarve täitmine kui
rahvatervislikud eesmärgid.
Uuringust selgub, et magusamaksu peab piisavalt põhjendatuks vaid 23% küsitletutest, 13% ei oska seisukohta võtta ja 64% ei pea maksu põhjendatuks. Kuigi valitus on maksu põhjendanud rahvatervislike argumentidega, siis 77% küsitletutest leiab, et maksu põhiline eesmärk on riigieelarve täitmine ja vaid 20% arvab, et rahva tervise eest hoolitsemine.
„Kuna maksueelnõu on välja töötatud võrdlemisi lühikese aja jooksul ja selle tervist soosiv argumentatsioon on jäänud ühiskonnas pigem nõrgaks, siis tunnetavad inimesed, et nn suhkrumaksu eesmärk on puhtalt fiskaalne,“ ütles Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti.
Lisaks saadud hinnangule, kas magustatud jookide maksu kehtestamise peamiseks põhjuseks on rahva tervise eest hoolitsemine, küsiti ka konkreetsem hinnang, kas maksul oleks mõju elanikkonna rasvumise peatamisele. Rasvumine on mõistagi komplekssem teema kui lihtsalt suhkru liigtarbimise tulemus, kuid 58% küsitletuist sellist mõju ei usu ning 31% ei välista, et mõnes elanikerühmas võib mõningane positiivne mõju olla.
Avaliku arvamuse uuring tõi välja probleemi, et vaid 13% küsitletutest on hästi kursis kui palju sisaldavad magustatud joogid suhkrut, 58% märgib, et on mõningal määral kursis ning 29%, et ei ole kursis.
„Tulemused osutavad, et suhkrute tarbimise vähendamise probleemi osas peaks rohkem keskenduma toitumisalase teadlikkuse suurendamisele ja üksnes fiskaalsed meetmed ei pruugi töötada,“ sõnas Petti.
Kui suhkrumaks kehtestatakse ja jookide hinnad tõuseks, siis 37% küsitletutest leiab, et see ei vähendaks nende tarbimist, kuna ei tarbi selliseid jooke, 23% hinnangul nad oma tarbimist ilmselt või kindlasti ei vähendaks ja 38% vähendaks kindlasti või mõnevõrra tarbimist.
Valdav enamus (91%) neist, kes vähendaks magustatud jookide tarbimist, asendaks magustatud joogid teiste jookidega. Asendustest on populaarsemad vesi ja täismahlad, kuid esindatud on näiteks ka odavamad magusjoogid ja lahjad alkohoolsed joogid (14%). Uuringus käsitleti asendustoodetena ainult jooke, mitte kõiki suhkrut sisaldavaid tooteid (pagaritooted, maiustused jne.)
Noorte vastava rühma puhul on märkimisväärne, et võrreldes teiste vanusegruppidega tarbitaks tõenäoliselt rohkem kõiki jooke, eriti aga odavamaid magusjooke, mille puhul hinnatõus nii palju tunda ei annaks.
Uuringu viidi läbi veebis perioodil 29. aprill – 6. mai. Uuringu valimis oli 500 inimest üleriigiliselt proportsionaalses vanusevahemikus 15-74 aastat soo, peamiste vanuserühmade, suhtluskeele ning maakonna tunnustes. Uuringu tellis Karastusjookide Tootjate Liit.
Uuringu kokkuvõte
„Kuna maksueelnõu on välja töötatud võrdlemisi lühikese aja jooksul ja selle tervist soosiv argumentatsioon on jäänud ühiskonnas pigem nõrgaks, siis tunnetavad inimesed, et nn suhkrumaksu eesmärk on puhtalt fiskaalne,“ ütles Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti.
Lisaks saadud hinnangule, kas magustatud jookide maksu kehtestamise peamiseks põhjuseks on rahva tervise eest hoolitsemine, küsiti ka konkreetsem hinnang, kas maksul oleks mõju elanikkonna rasvumise peatamisele. Rasvumine on mõistagi komplekssem teema kui lihtsalt suhkru liigtarbimise tulemus, kuid 58% küsitletuist sellist mõju ei usu ning 31% ei välista, et mõnes elanikerühmas võib mõningane positiivne mõju olla.
Avaliku arvamuse uuring tõi välja probleemi, et vaid 13% küsitletutest on hästi kursis kui palju sisaldavad magustatud joogid suhkrut, 58% märgib, et on mõningal määral kursis ning 29%, et ei ole kursis.
„Tulemused osutavad, et suhkrute tarbimise vähendamise probleemi osas peaks rohkem keskenduma toitumisalase teadlikkuse suurendamisele ja üksnes fiskaalsed meetmed ei pruugi töötada,“ sõnas Petti.
Kui suhkrumaks kehtestatakse ja jookide hinnad tõuseks, siis 37% küsitletutest leiab, et see ei vähendaks nende tarbimist, kuna ei tarbi selliseid jooke, 23% hinnangul nad oma tarbimist ilmselt või kindlasti ei vähendaks ja 38% vähendaks kindlasti või mõnevõrra tarbimist.
Valdav enamus (91%) neist, kes vähendaks magustatud jookide tarbimist, asendaks magustatud joogid teiste jookidega. Asendustest on populaarsemad vesi ja täismahlad, kuid esindatud on näiteks ka odavamad magusjoogid ja lahjad alkohoolsed joogid (14%). Uuringus käsitleti asendustoodetena ainult jooke, mitte kõiki suhkrut sisaldavaid tooteid (pagaritooted, maiustused jne.)
Noorte vastava rühma puhul on märkimisväärne, et võrreldes teiste vanusegruppidega tarbitaks tõenäoliselt rohkem kõiki jooke, eriti aga odavamaid magusjooke, mille puhul hinnatõus nii palju tunda ei annaks.
Uuringu viidi läbi veebis perioodil 29. aprill – 6. mai. Uuringu valimis oli 500 inimest üleriigiliselt proportsionaalses vanusevahemikus 15-74 aastat soo, peamiste vanuserühmade, suhtluskeele ning maakonna tunnustes. Uuringu tellis Karastusjookide Tootjate Liit.
Uuringu kokkuvõte