20 aastat Võrumaal mahlasid ja moose tootnud Taarapõllu talu perenaine Silvi Langus selgitas, et maks puudutaks umbes 40 protsenti talu sortimendist. «Meie toode on niigi kallis ja kui sellele veel hinda juurde lisada, tuleb meil oma kasumimarginaalist see ise kinni maksta,» sõnas ta.

Languse sõnul proovivad nad maksust pääsemiseks muuta valmisjookide retsepte. «Katsetame, kuidas muuta retsepte nii, et suhkrusisaldus jääks alla viie grammi,» selgitas Langus. «Siirupite puhul ei tule see kõne alla, aga valmisjookide puhul küll.»

Ka 1996. aastast Valgamaal tegutseva Tedre talu peremees Raivo Teder sõnas, et magusamaks avaldab tootmisele suurt mõju. Talu tootevalikus on kolm limonaadi, millele hakkaks plaanitav koormis kehtima. Teder lisas, et limonaadides pole suhkrusisalduse vähendamine niisama võimalik, sest vastasel juhul kannataks jookide maitse.

Põlvamaal asuva siidrikoja Kodas sortimendis on praegu üks limonaad, millele hakkaks kehtima magusamaks. Tegevjuht Sulev Nõmmanni sõnul mõeldi ka valiku laiendamisele, kuid magusamaksu tõttu on see nüüd suure küsimärgi all.

Nõmmann lisas, et plaanitava maksu peamine kitsaskoht on konkreetse mõjuanalüüsi puudumine. «Ettevõtluse elavdamine käib just vastupidi – makse tuleb alandada või mõni maks ära jätta.»

Tema hinnangul on magusa joogi maks puhtalt eelarve täitmiseks.

«Ka käibemaksuga täidetakse ju riigi rahakotti, ja sama on selle suhkrumaksuga – kellelgi tuli pähe, et see on ka üks võimalus, kuidas riigikassat täita,» ütles Nõmmann. Ta lisas veel, et sellisel hulgal maksude kehtestamine annab hoogu jätkuvale inflatsioonile.

«Suhkrumaksu komponent inflatsioonis pole tõenäoliselt eraldivõetuna suur, kuid võrdlen seda ühiskonna võimega kõiki uusi makse koosmõjus alla neelata – klaas on kuhjaga täis ja ka ühest tilgast võib piisata, et üle ääre ajama hakata,» nentis Nõmmann.