Aina enam kaaluvad erinevate riikide valitsused karastusjookide erimaksustamist, et vähendada inimeste suhkrutarbimist ning võidelda ülekaalulisuse ja rasvumise vastu. Eesti on selle järjekordne näide. Kas sellised maksud on ka tegelikult tõhusad nimetatud rahvatervise eesmärkide saavutamisel?

Ülekaalulisus ja rasvumine on keerulised probleemid, mille tekkimist põhjustavad mitmed tegurid. Paljud rahvatervise asutused, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), on juba ammu kinnitanud, et rasvumist soodustavad mitmesugused keskkonna-, sotsiaalsed, majanduslikud ja käitumuslikud tegurid¹.

Seetõttu ei ole üllatav, et ükski uuring ei ole andnud selgeid ja järjepidevaid tõendeid selle kohta, et üksikute lihtsustatud lahenduste, nagu magustatud jookide maksu, rakendamine vähendaks rasvumist või mõjutaks positiivselt mittenakkuslike haiguste levikut.

Riigid, kus on kehtestatud karastusjookide maks, nagu Mehhiko, Soome, Tšiili, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Iirimaa, seisavad endiselt silmitsi kasvavate rasvumisprobleemidega ega saa esitada tõendeid nende maksude kasulikkuse kohta rahvatervisele.

Kuigi Iirimaal on karastusjookide maksustamine kiirendanud toodete reformuleerimist, ei ole selgeid tõendeid, et rasvumise ja ülekaalulisuse määrad oleksid vähenenud. Vastupidi, 13–18-aastaste puhul on suhkruga magustatud karastusjookide tarbimine vähenenud 60 protsenti, kuid samal perioodil on ülekaaluliste (sh rasvunud) teismeliste osakaal kasvanud 18 protsendilt 24 protsendile. 

Üks hiljutine uuring näitas, et maksustamine ei ole vajalik, et mõjutada karastusjookide tarbimist ühiskonnas. Vastupidi, riikides, kus ei ole kehtestatud karastusjookide maksu, on täheldatud suuremat või vähemalt sarnast langust karastusjookide tarbimises noorukite seas võrreldes sarnaste riikidega, kus on kehtestatud maks.

Uuringus võrreldi kuue Euroopa riigi andmeid, kus kehtestati aastatel 2001–2002 ja 2017–2018 karastusjookide maks, võrreldatavate naaberriikide andmetega, kus antud maksu pole.

Leiti, et igapäevane karastusjookide tarbimine vähenes Poolas (ilma maksuta), kuid mitte Ungaris (maksuga); vähenes Itaalias (ilma maksuta), kuid mitte Prantsusmaal (maksuga); vähenes rohkem Madalmaades (ilma maksuta) võrreldes Belgiaga (maksuga); vähenes rohkem Hispaanias (ilma maksuta) võrreldes Portugaliga (maksuga); vähenes sarnaselt Rootsis (ilma maksuta) võrreldes Soomega (maksuga). Läti oli ainus riik, kus suhkrustatud karastusjooke tarbivate noorukite osakaal vähenes pärast maksustamist võrreldes naaberriigi Leeduga (maksuta).

Uuringud näitavad ka, et kuigi karastusjookide maksud, mille eesmärk on vähendada nende toodete ostmist, võivad avaldada lühiajalist mõju müügile, taastub ostukäitumine pikema aja jooksul peaaegu maksueelsele tasemele.

Veelgi enam, Euroopa Komisjoni 2022. aasta juulis koostatud aruandes järeldati, et muud meetmed kui karastusjookide ja kõrge rasvade, suhkrute ja soola sisaldusega toodete maksustamine võivad avaldada positiivset mõju eurooplaste tervisele. Samuti kinnitati, et praegu puuduvad konkreetsed empiirilised tõendid selle kohta, et valikuline maksupoliitika on vähendanud rasvumist, ülekaalu ja sellega seotud mittenakkuslike haiguste esinemist.

Karastusjookide maksustamise ebaefektiivsus on seotud ka selle lähenemisviisi diskrimineeriva aspektiga, mis jätab täielikult tähelepanuta teiste toitainete ja toidugruppide panuse rasvumisse või mittenakkuslike haiguste tekkimisse. Tegelikult ei ole magustatud joogid sageli ja kaugeltki mitte peamine suhkrute tarbimise põhjustaja.

Sloveenias moodustasid aastatel 2017–2018 leib ja pagaritooted 20 protsenti lisatud suhkrute tarbimisest, samal ajal kui täiskasvanud elanikkonna (18–64-aastased) hulgas oli karastusjookide tarbimise osakaal 15,5 protsenti. Itaalias moodustavad karastusjoogid maksimaalselt ühe protsendi kogu päevasest kaloraažist.

Kui vaadata andmeid riikide kohta, siis ei selgu, et sagedase karastusjookide tarbimise ja rasvumise määra vahel oleks mingit seost. Riikides, kus ülekaalulisuse ja rasvumise määr on kõrgemad, on kõige madalam karastusjookide sagedaste tarbijate osakaal³.

WHO andmed näitavad, et noorte eurooplaste (11-,13-,15-aastased) sagedane karastusjookide tarbimine on vähenenud keskmiselt üle 40 protsendi⁴ . Seda kinnitab ka hiljutine uuring karastusjookide tarbimise kohta Euroopas, milles leiti, et karastusjookide kogutarbimine väheneb ning inimestel on suundumus eelistada suhkruid sisaldavate karastusjookide asemel vähendatud või suhkruta karastusjooke. Sellest hoolimata on ülekaalulisus ja rasvumine suurenenud kuni kolmandikus riikides.

Kokkuvõtteks võib öelda, et magustatud jookide maksustamine on ebaõiglane ja diskrimineeriv meede riigile täiendavate vahendite kogumiseks ning ei paku ühtki reaalset lahendust rahvatervise probleemidele.

Valitsused võiksid kaalud muid, rohkem koostööle suunatud lahendusi, et aidata tarbijatel teha teadlikke toiduvalikuid. Mõistlikud eneseregulatsiooni algatused (toodete reformuleerimine ja uute toodete väljatöötamine, väiksemad pakendimõõdud jne) on näidanud, et need toimivad, ning neid tuleks veelgi julgustada.

Näiteks on Euroopa karastusjookide sektor võtnud 2021. aastal mitmeid uusi ja tõhustatud kohustusi, mis hõlmavad karastusjookide keskmise lisatud suhkrusisalduse vähendamist veel kümne protsendi võrra aastatel 2019–2025 Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ja Ühendkuningriigis. See viiks lisatud suhkru koguhulga vähendamise 33 protsendini aastatel 2000-2025.

Allikas: ERR