Seitse aastat Hiiumaal mahlasid, siirupeid ja glögi tootnud Dagö Berry jaoks on suurim probleem teadmatus. Kui suurtootjatel on tööjõudu, kes suudab seaduseelnõudest läbi närida ja ministeeriumitega kaasa rääkida, siis väiketootjatel sellist luksust pole. “Väiketootjaid pole keegi magusa joogi maksust teavitanud ega kaasanud. Alustama peaks selgitustööst, mida see maks õigupoolest tähendab,” ütles ettevõtte juht Marge Soosalu.

Senised seitse tootmisaastat on läinud Dagö Berry jaoks kenasti - iga aasta proovitakse müüki tõsta 15%, kuid uus maks seab teekonna küsimärgi alla. Ettevõte on ise hinnanud, et nende toodetest pea 60% sisaldavad piisavalt suhkrut, et kuuluda maksu alla.

“Tekib küsimus, kui hind nii palju tõuseb, siis kui palju see müüki mõjutab? Kas meil on üldse jätkusuutlik tegevusega jätkata?” muretseb Soosalu. Kuigi maks ei ole veel lõplikult kehtestatud, siis paneb juba puhas arutelu tegevuse pausile.

“Kui tootja on mõelnud investeeringutele, näiteks uute tootmisliinide peale, siis nüüd ei tea, kas seda saab teha. Sellise maksu rakendamine ei toimu üleöö - meil kuluks selleks vähemalt poolteist aastat, aga seda eeldusel, et põhjalik kommunikatsioon algab kohe peale. Praegu me ei tea midagi, ainult nii palju kui uudistest loeme ja raadiost kuuleme,” ütles Soosalu.

Eesti tarbija ei pea hinnatõusudele vastu

Väiketootja sõnul tuleb magusamaks tarbijale niigi raskel ajal: majandus on viimased kaks aastat jahtunud ning äsjane käibemaksutõus kergitas kõikide toodete hinda.

“Ajalugu on näidanud, et kui palgad ei tule hinnatõusule järgi, siis läheb klient odavama toote juurde. Sarnaselt armastatakse öelda, et eelistatakse Eesti liha, aga tegelikult valitakse poes odavam Poola toode. Miks peaks ostma käsitöötoodet, kui kõrval on odavam kaup?” arutles Soosalu.

Temaga nõustub Saaremaa naturaalsete käsitöölimonaadide valmistaja Öun Drinksi turundusjuht Carmen Karnö, kelle sõnul on praegu peamiseks turundusnipiks kollane silt. “Kuna käsitöölimonaad pole esmatarbekaup, siis näeme, et oodatakse soodushindasid. Tarbija piir on paraku varsti käes ja ta peab hakkama kokku tõmbama. See tähendab, et meie äri kannatab, sest kui naturaalsest mahlast valmistatud tervislikum alternatiiv muutub kallimaks, siis minnakse odavama masstoodangu peale,” ütles ta.

Magusamaksu peeti äri alustades silmas, aga võta näpust!

Öun Drinksile tekitab enim tuska asjaolu, et juba ettevõtte loomisel peeti suhkrusisaldust täpselt silmas. Uuriti teiste riikide magusamaksu praktikaid, kus enamasti oli maksu piirmääraks seatud suhkrukogus 8 grammi 100 milliliitri kohta ning vastavalt sellele arendati oma tooteid võimalikult madala ja naturaalsest mahlast tuleva suhkru pinnalt.

Eestis planeeritud maksu piirmääraks on aga 5 grammi 100 milliliitri kohta. “Kui me kasutame niigi naturaalset mahla, kus on naturaalne suhkur ja hoiame magusa sisalduse võimalikult madalal, siis selline meede ei ole meie jaoks kuidagi motiveeriv. Mida me veel teha saame?” küsib Karnö.

Veelgi enam, naturaalsel mahlal põhinevat suhkrut ei saa kuidagi tootes vähendada. “Tundub natuke ebaaus, et lisatud suhkrule ja naturaalsele suhkrule kehtivad samad määrad. Pealegi, kuidas seda kontrollima hakatakse?” tõstatab Karnö olulise küsimuse.

Kuna puuviljadest, näiteks õuntest, valmistatud mahla suhkrusisaldus sõltub partiist, siis ei pruugi suhkrusisaldus olla igas joogis sama, vaid võib mõnel määral kõikuda. “Mõni aasta on õunasaak lihtsalt natuke magusam kui teisel aastal.”

Riigieelarve täitmise maks

Segadust on olnud ka sellega, millistele toodetele täpsemalt maks kohaldub. Karnö selgitab, et kui esialgu jäeti käsitöötooted nimekirjast välja, siis nüüd on ka nendele maks kohaldatud.

“Kõige kummalisem on otsus, et naturaalsetele mahladele maks ei kohaldu, küll aga kohaldatakse see naturaalsetel mahladel põhinevatele karastusjookidele, smuutide osas ei ole veel otsust langetatud,” selgitab ta.

Karnö kirjeldab ka seda, kuidas Sotsiaalministeeriumis toimunud eelnõu tutvustusel öeldi, et karastusjoogid ja mahlad moodustavad 4% inimese päevasest suhkru tarbimisest.

“Miks me maksustame seda 4%? Jääb tunne, et tootjatele tahetakse lihtsalt ära teha, aga õnneks Toiduliit kaasab meid kui väiketootjaid aruteludesse,” selgitab Soosalu ning lisab, et see võimaldab neid toimuvaga kursis olla.

Magusamaksu vajalikkuse peamiseks argumendiks tuuakse rahva tervise seisu ning täiskasvanute ja eelkõige laste liigset suhkru tarbimist. Soosalu leiab, et neile on tervislik eluviis olnud alati väga oluline, milles väljendub ka nende tootevalik.

“Me ei saa hakata ennetama või parandama inimeste tervist limonaadimaksuga - see on ühe sektori kiusamine. Jutt rahva tervisest ei ole tõsi, see maks on lihtsalt riigieelarve augu lappimiseks,” tõdeb Soosalu.