"Karastusjookide maks kehtib Soomes 1940-ndatest aastatest. Maksu on tõstetud kaks korda alates 2011. aastast ja selle tulemusel on vähenenud ka maksustavate toodete tarbimine. Kuigi toodete tarbimine on vähenenud, siis on tõsiasi, et Soome tarbijad ei ole läinud kõhnemaks, sest joogid on asendatud lihtsalt teiste toodetega, mis sisaldavad suhkruid.

Vaadates Soome kogemust, on väga vähetõenäoline, et Eestis plaanitav magustatud jookidele kehtestatav maks parandab eestlaste tervisenäitajaid. Kindel on aga see, et maks omab negatiivset mõju Eesti karastusjookide tööstusele. Kui maks kehtestatakse ka mahlatööstusele, siis väheneb ka nende konkurentsivõime. Soomes kehtestatud maks on mõjutanud kogu Soome karastusjookide- ja mahlatööstuse vähem konkurentsivõimeliseks.

Magustatud jookide maks suurendab kulusid ka valitsuse jaoks, sest selle rakendamine ja kontrollimine nõuab lisaressursse Eesti tolli- ja maksuametitelt. Arvestada tuleb ka sellega, et jookidele kehtestatud maks mõjutab kogu toidusektorit. Toidu hinnad kauplustes tõusevad, mõjutades eelkõige madalama sissetulekuga peresid.

Lõpetuseks, kuna oleme selle tee Soomes juba läbi käinud, soovitan enne maksu rakendamist selle mõju nii rahvatervisele kui majandusele läbi analüüsida ning panna paika konkreetsed mõõdikud, millega maksu tulemuslikkust järjepidevalt mõõdetakse."