„Suhkrumaksu ettekäändeks tuuakse soovi vähendada rahva rasvumist. Tegelikult teatakse väga hästi, et kuigi Euroopa riikide praktika näitab, et kallima hinna tõttu võib väheneda karastusjookide müük, siis üheski riigis, kus maks on kehtestatud, et ole suudetud rasvumist peatada,“ lausus Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige Nele Normak. 

„Kui me keelaksime absoluutselt kõik karastusjoogid, suudaksime vähendada maksimaalselt 5 protsenti inimeste päevasest suhkru tarbimisest, aga meie igapäevane suhkru ületarbimine on kordades suurem. Nii et see ei ole lahendus. See plaan on asendustegevus, see plaan on täiesti absurdne,“ ütles Normak. 

“Ühtlasi on küsitav valitsuse poolt eesmärgiks seatud tootjate motiveerimine suhkrusisaldust jookides vähendama kui samaväärselt suhkruga maksustatakse ka magusained, millega saab jookide suhkrusisaldust madalamaks viia,” lisas Normak. 

Liidu hinnangul ei ole magusamaksule tehtud korraliku majandusliku analüüsi. „Ainus eesmärk on, et see maks peab tooma riigikassasse 24 miljonit aastas – muu ei ole oluline. Puuduvad arvutused, millised on nii kõrgete määradega maksu kaudsed mõjud majandusele – läbi piirikaubanduse, töökohtade vähenemise ning ettevõtjate ja riigi üldise konkurentsivõime pärssimise,“ sõnas Normak. 

Kõrgete määradega karastusjookide maks tõi Taanis kaasa kolmandiku müügimahu liikumise piiripoodidesse Saksamaal. Taanis kadusid tuhanded töökohad ja tekkisid muudki probleemid, ent rahvatervisele ei olnud sel vähimatki mõju. 2014. aastal maksueksperiment Taanis lõpetati, ent Eesti valitsus ei suuda sellest ikkagi järeldusi teha. Läti suunaline piirikaubandus on süvenev probleem, mida näitas ka tänane Coop’i teade, et plaanitakse kolm väikepoodi sulgeda, hoiatab liit. 

„Kõige rohkem kaotavad maksust madalama sissetulekuga eestimaalased. Magustatud jookide maks toob koos teiste valitsuse planeeritud niinimetatud majanduse elavdamise sammudega kaasa üldise toidu ja joogi hinnatõusu,“ toonitas Normak. 

Karastusjookide Tootjate Liit on asutatud 2004. aastal.