Taani näide: magustatud jookide maksu tühistamine on Taani riigi teine sünnipäev
Autor: Taani Õlletootjate Liidu tegevjuht Nick Haekkerup
Eesti peaks enne magustatud jookide maksuga edasiliikumist pöörama erilist tähelepanu Taani kogemusele, mis oli riigile kulukas, tõi endaga kaasa paljude töökohtade kadumise ega aidanud elanikkonna rasvumisega võidelda.
2014. aastal otsustas Taani valitsus loobuda alates 1930-ndatest aastatest kehtinud karastusjookide maksust, sest maks osutus läbikukkunuks. „Karastusjookide maks ei toonud erilist mõju rahvatervise edendamisse ega ka loodetud majanduslikku kasu. Vastupidi, sellega kaasnes ampluaa erinevaid väljakutseid, mis vähendasid maksust loodetud tulu,“ selgitab Taani Õlletootjate Liidu tegevjuht Nick Haekkerup.
Üks argument, miks Taanis otsustati 2014. aastal karastusjookide maks kaotada, oli piirikaubandus. „Taani riigil jäi maksu kehtimise ajal igal aastal ligi 700 miljonit eurot saamata. Kõige kurvemal perioodil osteti iga kolmas karastusjook mõnest naaberriigist, peamiselt Saksamaalt,“ lisab Haekkerup. „Kõige hullem on piirikaubanduse juures asjaolu, et kui inimesed juba rändavad ühe tootegrupi pärast, siis ostavad nad muljat ka teisi tooteid ja tarbivad sealseid teenuseid. Sellest saab harjumus, millest on väga keeruline vabaneda.“
Kusjuures, magustatud maksu tühistamise mõju oli tajuda kohe. 2012. aastal, aasta enne maksu kaotamist, ulatusid Taani maksuministeeriumi hinnangul piiriäärsed ostud 165 miljoni liitrini. See näitaja langes aasta pärast maksu kaotamist 25%.
Suuremahulise piirikaubanduse tulemusena kadusid Taanist tuhanded töökohad ja piiriäärsetes regioonides pidurdus majanduskasv. Piiriülene ostlemine koormas ka keskkonda, suurendades transpordist ja pakenditest tulenevat saastet. „Taani pandi- ja tagastussüsteemis jäi kogumata ligi 9000 tonni jäätmeid, kuna Saksamaalt pärit pakendid ei sobinud Taani pandi- ja tagastussüsteemi,“ sõnab Haekkerup.
Taanis kerkis seoses magustatud jookide maksuga kuritegevus ning Taani maksuministeeriumi hinnangul oli ligi 6-7% tarbitud karastusjookidest illegaalse päritoluga. „See vähendas ilmselgelt karastusjookide maksubaasi, kuid mis veelgi tõsisem, lõi kasvava ebaseadusliku turu teistegi toidu- ja joogikategooriate toodetele.“
Seoses maksuga ei suudetud leida mingisugust tõendusmaterjali, et magustatud jookide maks andnuks tulemusi kodanike tervise ja heaolu edendamise osas. „Karastusjookide maks Taanis rasvumist ei peatanud ja suure tõenäosusega ei toimi see ka teiste riikide puhul nii. Kuigi maksu võidakse proovida just selle argumendiga põhjendada, siis tänaseks on laiemalt mõistetud, et maksustamise asemel tuleb pöörata rohkem tähelepanu tervisliku elustiili õpetamisele koolides, aga ka liikumisharjumuse suurenemisele ja toiduainete reformuleerimisele,“ ütleb Haekkerup.
Need ja paljud teised näited peaksid olema tõsiseks õppetunniks kõigile valitsustele, kes kaaluvad toiduainete ja jookide täiendavate maksude kehtestamist. See, mis võib tunduda kindla tuluna, võib kiiresti muutuda hoopis suureks kuluks.
Allikas: Delfi Ärileht